fbpx
Logo

e-Residentsus

Adam Rang
Adam Rang, Kommunikatsioonijuht

E-residentsus on turvaline digitaalne identiteet, mille Eesti valitsus väljastab inimestele, kes ei ole Eesti kodanikud ega oma Eestis elukohta. See on esimene selline projekt maailmas, mis annab internetis juurdepääsu riigi avalikele teenustele.

Eesti e-residendi digitaalne identiteet (digi-ID) on füüsilisel kujul Eesti ID-kaardi sarnane kiipkaart, millelt puudub pilt.

Turvaline digitaalne identiteet ehk eID on paljude teenuste osutamiseks hädavajalik. Eesti digitaalse identiteedi omanikud saavad endale potentsiaalselt kõigis EL-i riikides kehtiva identiteedi.

Eestis annab see e-residendile juurdepääsu sellistele avalikele teenustele nagu äriregister, e-maksuamet jms. Euroopa Liidu riigid on samuti kohustunud avama oma teenused teiste liikmesriikide digitaalset identiteeti omavatele kasutajatele vastavalt 2014. aasta eIDAS direktiivile.

Mis kasu on Eesti digitaalsest identiteedist?

Kõige sagedasem e-residentsuse taotlemise põhjus on soov asutada ettevõtte Euroopa Liidus. Hämmastaval kombel taotlevad Eesti e-residentsust isegi EL teiste liikmesriikide kodanikud. Nad hindavad kõrgelt Eesti e-teenuseid, nagu näiteks internetis ettevõtete asutamine, mis on paljude teiste EL riikidega võrreldes tõesti kiire ja lihtne. Eesti osaühingu saab Unicounti abil viie minuti jooksul veebis registreerida. Eesti on paberivaba asjaajamise esirinnas ja kõiki oma ettevõttega seonduvaid toiminguid saab teha interneti teel.

Kõige kasutatavamad e-teenused on:
osaühingu asutamine ja juhtimine
internetipangandus
juriidiliste dokumentide digitaalallkirjastamine
majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide esitamine

Miks on Eesti ettevõte omamine kasulik?

Kõigile neile ettevõtjatele, kes ei ela Euroopa Liidus, on see üks parimaid võimalusi tegutseda ettevõtlusega ELi ühtsel turul. Eesti ettevõtetel on tänaseks olemas juurdepääs globaalsetele makseteenuse pakkujatele nagu Stripe, PayPal ja mobiilirakenduste poodides Google Play ning App Store. Eesti ettevõte on piisavalt usaldusväärne ja laialdaselt aktsepteeritud juriidiline isik, kes saab registreeruda enamiku internetis pakutavate teenuste jaoks kogu maailmas. Eestis on ka lihtne ja õiglane maksusüsteem, kus ettevõtte reinvesteeritud kasumit ei maksustata.

Kuidas saab Eesti e-residendiks?

E-residendiks saamiseks tuleb täita veebis avaldus ja lisada foto, skaneeritud pass ja selgitus, miks soovib isik e-residendiks saada. Riigilõiv avalduse menetlemise eest on 100 eurot. Tasuda saab internetis Visa ja MasterCard pangakaardi abil.

Pärast avalduse esitamist teeb PPA taotlejale taustkontrolli ning kaardi väljastamiseks kulub 4-6 nädalat. Seejärel saab e-residendi digitaalse ID kätte Eestis PPA teeninduspunktis, välisriikides paiknevatest Eesti esindustest või väljastuspunktidest. Pange tähele, et kõikjal väljaspool Eestit kehtivad kaardi väljastamisele täiendavad teenustasud.

E-residentsusega ei kaasne elamisluba ega viisat

Eesti e-residendi kaarti ei saa kasutada reisidokumendina kasutada. Samuti ei anna see alust kodakondsusele, maksuresidentsusele, ega elamisloale. Samuti ei kaasne õigust siseneda Eestisse ega mujale Euroopa Liitu. Eesti e-residendi kaart on võimaluse taotleda Eesti valitsuselt turvalist digitaalset identiteeti ainult veebis kasutamiseks. Digi-ID esiküljele on trükitud “ainult elektrooniliseks kasutamiseks”. Õigus Eestit külastada või siin elada on eraldiseisev küsimuss, mille suhtes kehtivad täiendavad reeglid. Eestis on olemas startup viisa programm, mis annab võimaluse oma startupi Eestisse tuua.

E-residentsusega ei kaasne Eesti maksuresidentsus

Eesti e-resident olemine ei tähenda, et isik oleks Eesti maksuresident. Füüsilise isikuna maksuresidendiks saamiseks peab olema 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul Eestis vähemalt 183 päeva. Võib ka esineda olukordi, kus isik kvalifitseerub maksukohustuslaseks rohkem kui ühes riigis ja seetõttu on maksuresident mitmes riigis korraga.

Kas ettevõtjate jaoks on olemas mõni elamisloa saamise programm?

Eestil on oma elamisloa programm ettevõtjatele, kes on Eestisse investeerinud üle 65 000 euro. Järgmine künnis on 1 miljon eurot suurinvestoritele. Suurinvestor on definitsiooni järgi mitteresident, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse otseinvesteeringu Eestis registreeritud ettevõttesse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt fondi raha investeeritakse peamiselt Eestis registreeritud ettevõtetesse.

Alusta juba täna