Eesti e-residentsuse programm on kaasa toonud kuhjaga positiivset meediakajastust kogu maailmas. Igas maailmajaos leidub uuendusmeelseid ettev\u00f5tjaid, kes on enda jaoks seel\u00e4bi esimest korda avastanud Eesti. Kuid kas e-residentsus ka tegelikult toimib?<\/p>\n
<\/p>\n
See on k\u00fcsimus, mida k\u00fcsivad ka paljud v\u00e4lismaa ettev\u00f5tjad enne taotluse esitamist. E-residentsuse abil on Eesti ettev\u00f5tte interneti teel asutamine ja juhtimine v\u00e4ga lihtne, kuid on ka neid, kes pangateenustele ligip\u00e4\u00e4semise probleemide ja maksusegaduse t\u00f5ttu kahtlustavad, et e-residentsus on k\u00f5igest \u00fclepaisutatud turundusprojekt.<\/p>\n
L\u00fchike vastus on: jah, e-residentsus toimib paljude maailma ettev\u00f5tjate jaoks. Nad mitte ainult ei asuta Eestis ettev\u00f5tteid, vaid p\u00e4\u00e4sevad ka seel\u00e4bi ligi finantsteenustele, maksavad makse ja ehitavad edukaid \u00e4risid.
\nSelles artiklis k\u00e4sitleme programmi viimase viie aasta andmetest n\u00e4htuvaid tulemusi. Andmed t\u00f5estavad, et e-residendid on rajanud edukaid ettev\u00f5tteid. Vaatame, milliseid kasulikke teadmisi saame selle kohta, kellele on e-residendiks saamisest k\u00f5ige rohkem kasu olnud.<\/p>\n
Eesti e-residentsuse programm avaldab statistikat e-residentsuse taotluste arvu ja e-residentide loodud ettev\u00f5tete kohta. Loodud ettev\u00f5tete andmete anal\u00fc\u00fcs omakorda annab v\u00f5imaluse hinnata, millist kasu e-residentsus neile ettev\u00f5tjatele on toonud.<\/p>\n
\u00d5nneks on Eestis \u00fcks maailma l\u00e4bipaistvamaid \u00e4rikeskkondi ja \u00fcldised andmed k\u00f5igi Eesti \u00e4ri\u00fchingute kohta on avalikult k\u00e4ttesaadavad. See on ka \u00fcks p\u00f5hjustest, miks Eesti ettev\u00f5tteid v\u00f5iks kogu maailmas usaldada.
\nEesti ettev\u00f5tte majandustulemuste kohta andmete leidmine on v\u00e4ga lihtne. Eesti Statistikaamet suudab eraldada e-residentide asutatud ettev\u00f5tete kohta k\u00e4ivad numbrid tervikpildi saamiseks. Ka Maksu- ja Tolliamet annab regulaarselt teada maksutuludest ettev\u00f5tetelt, mille asutasid e-residendid. Lisaks on Deloitte avaldanud hinnanguid programmi kaudse sotsiaalmajandusliku m\u00f5ju kohta.<\/p>\n
Veelgi parema pildi saamiseks esitasime \u00e4riregistrile e-residentide ettev\u00f5tete kohta t\u00e4iendavaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Artikli kirjutamise ajal mais 2020 on Eestil ligi 70 000 e-residenti \u2013 seda on n\u00e4ha avalikust e-residentsuse programmi statistikast.
\nNeist umbes pool on p\u00e4rit Euroopa Liidust, Euroopa Liidu k\u00f5rval on suurim arv e-residente veel Venemaalt, Ukrainast ja T\u00fcrgist. Taotluste arvult on esikohal Soome, j\u00e4rgneb Venemaa, mis tuleneb ilmselt eelnevatest laialdastest majandussidemetest.<\/p>\n
Enne e-residentsuse staatuse saamist teeb Eesti Politsei- ja Piirivalveamet taotleja taustakontrolli. Need kontrollid otsivad vastust kahele k\u00fcsimusele: 1. Kas taotleja on see inimene, kes v\u00e4idab end olevat? 2. Kas taotleja kujutab endast ohtu Eestile? Viimane k\u00f5lab dramaatiliselt, kuid on tavaliselt lihtne karistusregistri ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontroll.
\nNagu numbritest n\u00e4ete, l\u00e4bib valdav enamus taotlejaid taustakontrolli ja neile antakse e-residendi staatus. Need taotlejad on tabelis sinisega m\u00e4rgitud.<\/p>\n
Taotluste k\u00f5rge heakskiitmisprotsendi \u00fcheks p\u00f5hjuseks on asjaolu, et taotlusprotsessi eelduseks on tagastamatu riigil\u00f5ivu tasumine, politsei taustakontrolli l\u00e4bimist kartvad isikud ei pruugi taotlusi esitada.
\nV\u00e4ga v\u00e4ike protsent taotlustest l\u00fckatakse tagasi, seda n\u00e4ete tabelis roosa v\u00e4rviga t\u00e4histatult. Pisut suuremat protsenti poolelij\u00e4\u00e4nud taotlustest t\u00e4histatakse punase v\u00e4rviga. See t\u00e4hendab, et politsei k\u00fcsis taotlejalt lisateavet, kuid ei saanud vastust. Sellisel juhul m\u00e4rgitakse taotlus poolikuks.<\/p>\n
E-residentsuse programm on n\u00fc\u00fcdseks piisavalt kaua kestnud, et esimesed digi-ID kaardid hakkaksid aeguma. Uuendatud kaardid on n\u00e4idatud rohelise v\u00e4rviga, see n\u00e4itab olemasolevate e-residentide j\u00e4tkuvat huvi programmi kasutamise vastu. Kaardiuuenduste arv hakkas t\u00f5usma 2018. aastal, kolm aastat p\u00e4rast programmi k\u00e4ivitamist. Valitsus otsustas seej\u00e4rel pikendada e-residentide digi-ID kaartide kehtivusaega kolmelt aastalt viiele, nii et need uuendused on seotud isikutega, kes j\u00e4tsid sertifikaatide pikendamise v\u00f5imaluse t\u00e4helepanuta. Uuenduste arv hakkab edaspidi suurenema vastavalt sertifikaatide aegumisele. Ei saa m\u00e4rkimata j\u00e4tta asjaolu, et pandeemia t\u00f5ttu on Eesti v\u00e4lisesindustest praegu keeruline uut kaarti k\u00e4tte saada. Enda jaoks Smart-ID avastanud e-residendid s\u00e4ilitavad muuseas juurdep\u00e4\u00e4su e-teenustele veel kolmeks aastaks p\u00e4rast kaardi aegumist.<\/p>\n
E-residentidelt k\u00fcsitakse taotluse vormil taotlemise p\u00f5hjuseid. Ligi kolmandikul on juba selge, et nad soovivad e-residentsuse kaudu asutada kaugteel juhitava ettev\u00f5tte, mis on ka programmi peamine eesm\u00e4rk. Peaaegu veerand soovib enda s\u00f5nul Eestisse oma \u00e4ri tuua, mis on natuke ebam\u00e4\u00e4rane, kuid h\u00f5lmab tavaliselt siiski Eesti ettev\u00f5tte loomist.<\/p>\n
Vaatame n\u00fc\u00fcd e-residentide demograafilist jaotust. Halb uudis on e-residentide v\u00e4hene sooline mitmekesisus. Naisi on peaaegu 10 000 ja mehi umbes 65 000. See t\u00e4hendab, et naised moodustavad e-residentidest vaid umbes 13%. Raske on t\u00e4pselt \u00f6elda miks, kuid see peegeldab ilmselgelt laiemaid v\u00e4ljakutseid kogu maailmas seoses naiste osalemisega ettev\u00f5tluses.
\nV\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et naised m\u00e4ngivad e-residentide kogukonnas palju suuremat rolli, kui nende numbrite p\u00f5hjal arvata v\u00f5iks. M\u00f5nel e-residentide kogukonnas k\u00f5ige muljetavaldavamal ettev\u00f5ttel on naissoost asutajad, n\u00e4iteks Arzu Altinay ettev\u00f5te Walks in Europe ja tehnoloogiaettev\u00f5tja Vicky Brocki VistalWorks.<\/p>\n
Hoolimata diginomaadidest ettev\u00f5tjate ja startup-ettev\u00f5tete asutajate kui noorte inimeste stereot\u00fc\u00fcbist, on e-residendi keskmine vanus siiski 42 aastat. Tegelikult kipubki ettev\u00f5tlusega alustajate keskmine vanus olema 40ndates. See on koosk\u00f5las USA-s tehtud p\u00f5hjaliku uuringuga, mis \u00fctleb, et ettev\u00f5tlusega alustaja keskmine vanus on 42, eduka ettev\u00f5tte asutaja keskmine vanus aga lausa 45 aastat.<\/p>\n
Mida k\u00f5ik need v\u00e4ljatoodud andmed e-residentide kohta meile r\u00e4\u00e4givad? Mitte liiga palju. N\u00e4eme, et e-residendid kajastavad laias laastus kogu maailma \u00e4riringkonda ja et kogukond kasvab pidevalt. N\u00fc\u00fcd peame vaatama, mis nendes ettev\u00f5tetes tegelikult toimub.<\/p>\n
Kui e-residentsuse programm k\u00e4ivitati, oli eesm\u00e4rk 2025. aastaks saada 10 miljonit e-residenti. Hea on alustada ambitsioonika eesm\u00e4rgiga, kuid peagi m\u00f5isteti, et asutatud uute ettev\u00f5tete arv on tegelikult palju olulisem, sest see n\u00e4itab, kui paljud inimesed saavad programmist kasu, mitte ainult ei registreeru kasutajaks.<\/p>\n
Viimastel andmetel on e-residendid t\u00e4naseks loonud veidi \u00fcle 13 000 uue ettev\u00f5tte. See on muljetavaldav arv. Tegime veel m\u00f5ned v\u00f5rdlused \u00e4riregistri andmete p\u00f5hjal ja avastasime, et iga kuues 2019. aastal asutatud uus Eesti osa\u00fching oli asutatud e-residendi poolt. See arv ei sisalda sealjuures ettev\u00f5tteid, millega e-residendid liitusid uute osanike v\u00f5i juhatuse liikmetena.<\/p>\n
Ajavahemik e-residendi digi-ID kaardi k\u00e4ttesaamise ja uue ettev\u00f5tte asutamise vahel kipub olema umbes kuus kuud, kuid v\u00f5ib olla ka palju pikem. See n\u00e4itab, et kui keegi plaanib ettev\u00f5tte asutada v\u00e4ljaspool koduriiki, v\u00f5ib e-residentsuse taotlemine olla esimene ja lihtsaim osa.
\nKuid millega need ettev\u00f5tted tegelevad? Esitasime programmile t\u00e4iendava infotaotluse e-residentide ettev\u00f5tete tegevusalade \u00fclevaate saamiseks.
\nKategooriad on \u00fcsna laiad, kuid nagu n\u00e4ete kahest suuremast, on e-residendid valdavalt seotud teenuste m\u00fc\u00fcgiga internetis. Kolmas kategooria on v\u00e4ga lai, h\u00f5lmates k\u00f5iki f\u00fc\u00fcsiliste kaupade m\u00fc\u00fcgi vorme, samuti mootors\u00f5idukite remonti. See on suuruselt j\u00e4rgmine kategooria, kuna paljud e-residendid kasutavad veebim\u00fc\u00fcki ja otsekaubandust (jaem\u00fc\u00fcja ei hoia kaupa laos, vaid edastab kliendi tellimuste ja saadetiste \u00fcksikasjad kas tootjale, jaem\u00fc\u00fcjale v\u00f5i hulgim\u00fc\u00fcjale, kes seej\u00e4rel edastab kauba otse kliendile). Ausalt \u00f6eldes ei ole ilmselt palju neid e-residente, kes remondiksid mootors\u00f5idukeid elatise teenimiseks.<\/p>\n
See ei ole liiga suur \u00fcllatus neile, kes on e-residentide kogukonna tegemistega kursis. Kui ettev\u00f5te saab t\u00e4ielikult internetis tegutseda, on m\u00f5istlik ka ettev\u00f5tte haldamine interneti teel, luues selleks sobiva ettev\u00f5tte Eestis. Toodete v\u00f5i teenuste veebim\u00fc\u00fck lahendab sealjuures oluliselt ka panganduse ja maksustamisega seonduvaid probleeme.<\/p>\n
Internetis teenuseid m\u00fc\u00fcvate ettev\u00f5tete teenindamine on pankadele rohkem meeltm\u00f6\u00f6da, kuna nende suhtes on lihtsam t\u00e4ita hoolsuskohustust ja j\u00e4lgida nende tegevust, e-poe pidaja laekumised on reeglina \u00fchest kanalist. Seda t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tetel on v\u00e4ga selge digitaalne jalaj\u00e4lg ja k\u00f5ik nende tehingud on h\u00f5lpsasti m\u00f5istetavad. See on v\u00e4ga erinev v\u00f5rreldes f\u00fc\u00fcsiliste kaupadega tegutseva ettev\u00f5ttega, kus pangal on v\u00e4he \u00fclevaadet sellest, mida nad tegelikult teevad.<\/p>\n
Mis puutub maksustamisse, siis see v\u00f5ib muutuda koheselt keeruliseks piiri\u00fcleselt tegutsevas ettev\u00f5ttes, olenemata ettev\u00f5tte suurusest v\u00f5i sellest, kas asutaja on e-resident v\u00f5i mitte. Eesti ettev\u00f5tted maksavad vaikimisi tulumaksu Eestisse, kuid p\u00fcsiva tegevuskoha tekkimisel tuleb maksu maksta vastavas riigis. On v\u00f5imalik, et p\u00fcsivat tegevuskohta siiski ei teki ja \u00fckski teine riik ei saa ettev\u00f5tte makse n\u00f5uda. Digitaalsed nomaadid m\u00fc\u00fcvad teenuseid interneti teel, seega saab teoorias ettev\u00f5tte makse tasuda ka Eestis. See ei ole Eestis v\u00e4ljam\u00f5eldud reegel, vaid rahvusvaheline norm. Maksukohustuste osas tuleks siiski e-residentidel p\u00f6\u00f6rduda koduriigi kvalifitseeritud maksukonsultandi poole.<\/p>\n
Saame ka vaadata geograafilist jaotust, milliste riikide kodanikud enim ettev\u00f5tteid Eestis loovad. K\u00f5ige ettev\u00f5tlikumad on Ukraina e-residendid, j\u00e4rgnevad Saksamaa, Venemaa, T\u00fcrgi. Pange t\u00e4hele, et see p\u00f5hineb taotleja residentsusel, mitte kodakondsusel. Enamiku ettev\u00f5tteid loovad siiski EL teistest liikmesriikidest e-residendid.<\/p>\n
Asi muutub huvitavamaks, kui v\u00f5rrelda e-residentide taotlusi ja ettev\u00f5tete asutamise arvu riikide kaupa. Nagu n\u00e4ete, pole need omavahel korrelatsioonis.<\/p>\n
M\u00f5ned inimesed soovivad saada e-residendiks, kuna nende arvates on see tore idee. E-residentsuse kasulikkusest saame r\u00e4\u00e4kida aga l\u00e4htudes sellest, kas nad asutavad ettev\u00f5tteid. See s\u00f5ltub andmete p\u00f5hjal suuresti sellest, millisest riigist e-resident p\u00e4rit on, ilmselt m\u00f5jutab seda ennek\u00f5ike ettev\u00f5tja koduriigiga seotud probleemid plaanitava \u00e4rimudeli osas.
\nV\u00f5tame n\u00e4iteks USA. Taotluste arvult on riik loendis seitsmes, kuid langeb ettev\u00f5tete arvult 11. kohale. USA kodanike jaoks on v\u00e4lismaal ettev\u00f5tete ja pangakontode omamine \u00fcsna keeruline. Ka Hiina, India ja Jaapan on k\u00f5ik madalamate ettev\u00f5tete arvuga, mis v\u00f5ib-olla seotud sellega, et paljude jaoks ei ole EL turul tegutsemine nii v\u00e4\u00e4rtuslik, olles klientidest f\u00fc\u00fcsiliselt kaugel oma koduriigi niigi suurel turul.<\/p>\n
Leidub ka neid riike, mida te loendist ei leia, need on k\u00f5rge riskitasemega v\u00f5i j\u00e4lgimise all olevad riigid FATF rahapesuvastases v\u00f5itluses. Nende riikide elanikel on rangelt piiratud juurdep\u00e4\u00e4s rahvusvahelisele pangandusele ning usaldusteenustele. Kui e-residendi koduriik on selles nimekirjas, ei ole kahjuks m\u00f5tet e-residentsust taotleda. Hea uudis on aga, et FATF nimekirja ajakohastatakse regulaarselt ja riigid eemaldatakse kiiresti, kui nende valitsus astub vajalikud sammud.<\/p>\n
Pange t\u00e4hele selliseid riike nagu T\u00fcrgi ja Ukraina. Nendes riikides elavad ettev\u00f5tjad hindavad k\u00f5rgelt EL turgu, kuid seisavad silmitsi ka oluliste v\u00e4ljakutsetega. N\u00e4iteks puudub teatud juurdep\u00e4\u00e4s rahvusvahelistele e-kaubanduse makseteenuse pakkujatele. Nende jaoks ei ole e-residentsus lihtsalt kena idee Arengufondi konkursilt, vaid h\u00e4davajalik eeldus e-\u00e4ri tegemiseks v\u00e4ljaspool kodumaad.<\/p>\n
E-residentsuse populaarsus EL liikmesriikide elanike seas \u00fcllatab ehk paljusid, kuid tegelikult ei pea seda nii kummaliseks lugema. Kui kellelgi on vaja EL-is tegutsevat ettev\u00f5tet, ei ole kliendi vaatenurgast suurt vahet, millises EL riigis ta registreeritud on. Administratiivsest vaatenurgast on EL riikides ettev\u00f5tete asutamise ja juhtimise lihtsuses tohutu erinevus. Eesti ettev\u00f5tteid saab t\u00e4ielikult interneti teel juhtida \u00fcksk\u00f5ik kust.<\/p>\n
Niisiis oleme teinud kindlaks, et e-residente on palju ja neil on palju ettev\u00f5tteid, kuid see ei t\u00f5esta tegelikult, et e-residentsus toimiks. J\u00e4rgmiseks peame v\u00e4lja selgitama, kuidas neil e-residentide ettev\u00f5tetel l\u00e4heb. Kas need \u00e4rid tegelikult toimivad ja kasvavad?
\nSee on asi, millest e-residentsuse programm on ka v\u00e4ga huvitatud. P\u00e4rast eesm\u00e4rgi vahetamist e-residentide arvu asemel e-residentide asutatud ettev\u00f5tete arvule, otsustasid nad hakata nende ettev\u00f5tete kasvu m\u00f5\u00f5tma.<\/p>\n
Alustame Eesti maksuameti andmetest. Ettev\u00f5tted saavad ennek\u00f5ike makse maksta ainult siis, kui teenivad tulu, nii et see arv peaks n\u00e4itama, kas ettev\u00f5tted kasvavad.<\/p>\n
MTA on avaldanud info, et e-residendid on maksude ja riigil\u00f5ivude n\u00e4ol maksnud Eestile t\u00e4naseks \u00fcle 35 miljoni euro, sealhulgas ainu\u00fcksi eelmisel aastal \u00fcle 15 miljoni euro. See on 12% rohkem kui eelmisel aastal.
\n\u00dcsna muljetavaldav, kuid kaugel tervikpildist. Nimelt, mitte k\u00f5ik e-residentide ettev\u00f5tted ei pea Eestisse makse maksma. Kuid see arv n\u00e4itab v\u00e4hemalt p\u00f5hjust, miks Eesti valitsus soovib e-residentsuse programmi j\u00e4tkata ja kogu maailma ettev\u00f5tjatele h\u00e4id teenuseid pakkuda. E-residendi digi-ID taotluse riigil\u00f5iv katab ainult taotluse menetlemise kulu, sealhulgas politsei taustakontrolli ja kaartide v\u00e4ljastamise saatkondades. Et Eesti saaks kasu oma investeeringutest e-residentsuse programmi, peavad e-residendid mitte ainult asutama ettev\u00f5tteid, vaid neid ka oluliselt kasvatama.<\/p>\n
Osa investeeritud rahast tuleb Eestile tagasi \u00fclalnimetatud maksude n\u00e4ol, kuid e-residendid toovad Eestisse tegelikult palju suurema summa, ostes teenuseid Eestis asuvatelt ettev\u00f5tetelt. Globaalse raamatupidamisettev\u00f5tte Deloitte s\u00f5ltumatust raportist selgus, et e-residentsus toob Eesti jaoks palju suuremat sotsiaalmajanduslikku kaudset tulu, kas v\u00f5i seel\u00e4bi, kui e-residendist ettev\u00f5tjad ostavad teenuseid siin f\u00fc\u00fcsiliselt asuvatelt ettev\u00f5tetelt. K\u00f5ige ilmsem n\u00e4ide sellest on raamatupidamine. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tab sadu eestlasi \u00e4riteenuste ettev\u00f5tetes e-residentidest ettev\u00f5tjate toetamiseks.<\/p>\n
Kui e-residendid ei p\u00e4\u00e4seks \u00fcle\u00fcldse ligi finantsteenustele, siis ei saaks nad Eestile ei otseselt ega kaudselt mingit tulu tuua. Eesti selge huvi on, et tema e-residendid teeniksid oma ettev\u00f5tete kaudu v\u00f5imalikult palju kasumit, isegi kui nad ei maksa makse Eestisse. P\u00e4rast e-residentsuse programmi k\u00e4ivitamist on Eestis olnud mitu valitsusevahetust ja programmi eest on vastutanud v\u00e4ga erinevad erakonnad. Ometi on nad k\u00f5ik n\u00e4idanud \u00fcles sama p\u00fchendumust e-residentide arvu suurendamisele ja programmi investeerimisele, mis n\u00e4itab, kui h\u00e4sti e-residentsus t\u00f6\u00f6tab riigi jaoks.
\nKui suur on k\u00f5igi e-residentide ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgitulu kokku viimase viie aasta jooksul, mil programm on olnud avatud? M\u00fc\u00fcgitulu on olnud \u00fcle miljardi euro, mis on suurem kui 14 tegeliku riigi SKT.<\/p>\n
Programmi esimene t\u00e4isaasta oli testre\u017eiimis 2015. aastal. Sel aastal said e-residentide ettev\u00f5tted kogu maailmast oma klientidelt kokku 72 miljonit eurot m\u00fc\u00fcgitulu. 2020. aastal oli see juba h\u00fcppeliselt kasvanud 532 miljoni euroni, mis on \u00fcle poole senisest m\u00fc\u00fcgitulust.<\/p>\n
Riik ei saa m\u00f5jutada, kas e-residendid rajavad eduka ettev\u00f5tte v\u00f5i mitte. Kuid me saame teha neile ettev\u00f5tte asutamise ja juhtimise v\u00f5imalikult lihtsaks ning anda neile parima v\u00f5imaluse piiri\u00fcleselt tegutseva ettev\u00f5tte rajamiseks.<\/p>\n
Kas e-residentsus t\u00f6\u00f6tab? Jah, numbrid n\u00e4itavad, et e-residentsuse programm on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, sh uute taotlejate ja uute ettev\u00f5tete kaudu, kuid peamine kinnitus sellele on avaldatud m\u00fc\u00fcgitulu number.<\/p>\n
E-residentsus pole k\u00f5igile, kuid see t\u00f6\u00f6tab tuhandete ettev\u00f5tjate jaoks. Eesti e-residentide Facebooki gruppi kuulub n\u00fc\u00fcd enam kui 15 000 liiget. V\u00f5ib aimata, et inimesed, kes kipuvad k\u00f5ige rohkem kasu saama ja teenivad tulu e-residentsuse abil, on ettev\u00f5tjad, kes:<\/p>\n
1) m\u00fc\u00fcvad kaupu ja teenuseid internetis;
\n2) on asukohast s\u00f5ltumatud (v\u00f5i v\u00e4hemalt plaanivad kolida ega soovi uue ettev\u00f5tte registreerimist uues riigis);
\n3) Tegutsevad \u00fcksikettev\u00f5tjana v\u00f5i vabakutselisena;
\n4) r\u00e4\u00e4givad inglise keelt;
\n5) v\u00e4\u00e4rtustavad EL turgu;
\n6) vajavad juurdep\u00e4\u00e4su finantsteenustele, mida koduriigis registreeritud ettev\u00f5tted ei pruugi saada.<\/p>\n
Seevastu inimesed, kes saavad k\u00f5ige v\u00e4hem kasu ja kellel on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt probleeme pangandusele juurdep\u00e4\u00e4suga, on:<\/p>\n
1) suuremad ettev\u00f5tted, millel on fikseeritud tegevuskoht v\u00e4lisriigis, n\u00e4iteks need, kes tegelevad tootmisega;
\n2) seotud finantsteenustega, sealhulgas mis tahes kr\u00fcptov\u00e4\u00e4ringu ettev\u00f5tted;
\n3) FATF m\u00e4\u00e4ratletud k\u00f5rge riskitasemega jurisdiktsioonide elanikud;
\n4) kurjategijad;
\n5) isikud, kelle ettev\u00f5tted n\u00e4itavad halba hoolsuskohustuse ja seaduste t\u00e4itmist v\u00f5i ei suuda tagada \u00e4ritegevuse ja eesm\u00e4rkide selgust.<\/p>\n
Tegelikult on Eesti ettev\u00f5ttest e-residendina kasu saamine v\u00e4ga sarnane kodaniku v\u00f5i residendina kasu saamisele. Eesti ettev\u00f5tluskeskkond on ideaalne sama t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tjatele, kes hindavad lihtsat e-asjaajamist.
\nTavaline eksiarvamus on, et e-residentsus pakub mingit virtuaalset ettev\u00f5tet, samas kui Eesti elanike jaoks on juba tavaline, et nad juhivad oma ettev\u00f5tteid interneti teel.<\/p>\n
Eelmisel aastal loodi kokku pisut \u00fcle 20 000 uue osa\u00fchingu ja 77% neist asutati \u00fche asutaja poolt, nagu enamik e-residentide osa\u00fchinguid. 95% k\u00f5igist Eesti ettev\u00f5tetest asutati interneti teel. Suurem osa sellest toimub \u00e4riregistri ettev\u00f5tjaportaali kaudu, kuid kasvav osa tuleb ka \u00e4riregistri API-teenuse kaudu, mida kasutavad erasektori teenusepakkujad nagu Unicount.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti e-residentsuse programm on kaasa toonud kuhjaga positiivset meediakajastust kogu maailmas. Igas maailmajaos leidub uuendusmeelseid ettev\u00f5tjaid, kes on enda jaoks seel\u00e4bi esimest korda avastanud Eesti. Kuid kas e-residentsus ka tegelikult toimib?<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17883,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[150],"tags":[66],"class_list":["post-4165","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog-et","tag-eesti"],"acf":[],"yoast_head":"\n